Psühholoogia on miski, mis on mind alati köitnud. Kuidas erinevad inimesed mõtlevad? Kuidas nemad maailma näevad? Mida nad mõtlevad kui nad ühel või teisel moel käituvad? Mis ajendab neid ühel või teisel viisil käituma? See kõik on nii huvitav. Üks minu lemmik osa sellest on kehakeel. Need alateadlikud liigutused ja hoiakud, mis reedavad inimese olemusest ja mõtlemisest tihti rohkem kui see, mida nad verbaalselt väljendavad. All olevale lingile klikkides pääsed ligi materjalile, mille ma leidsin, kui uurisin suhtlemise tsoonide kohta. Plaanin siia koguda veel erinevaid materjale erinevate psühholoogia harude kohta, mis mulle endale huvi pakuvad. Kui teil on materjale, mis võiks mulle huvi pakkuda ja mida arvate et võiks siia sobida, siis kirjutage mulle Kontakti rubriigist
Kehakeel
Psühholoogia definitsioon Vikipeediast:
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust:
psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat
psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse
psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.
Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka:
mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest;
kõike psühholoogide tegevusega seonduvat;
mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid.
Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel.
Psühholoogia harud
Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid.
Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad.
Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Eripsühholoogia uurib erivajadustega inimeste psüühika probleeme.
Geštaltpsühholoogia on holistlik lähenemine psühholoogias, mis rõhutab taju analoogmehhanisme.
Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne.
Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega.
Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias.
Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms.
Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist.
Psühholoogia Gümnaasiumile
Kehakeel
Psühholoogia definitsioon Vikipeediast:
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust:
psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat
psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse
psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.
Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka:
mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest;
kõike psühholoogide tegevusega seonduvat;
mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid.
Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel.
Psühholoogia harud
Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid.
Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad.
Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele.
Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist.
Eripsühholoogia uurib erivajadustega inimeste psüühika probleeme.
Geštaltpsühholoogia on holistlik lähenemine psühholoogias, mis rõhutab taju analoogmehhanisme.
Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi.
Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne.
Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme.
Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega.
Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms.
Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias.
Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon inimeses toimib.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist.
Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms.
Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel.
Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist.
Psühholoogia Gümnaasiumile
