Ravi Ramlov - kõik kaartidest
Ravi Ramlov on tegelenud kaartidega väga kaua. Esimesed raamatud antud teema kohta jõudsid temani juba nõukogude ajal, kuid esimesed kaardid sai ta 1993. aastal ja sellest ajast on ta nendega püsivalt tegelenud. Alates 2004. aastast on kaartidega nõustamine tema põhitöö ja 2007. aastal ilmus tema sulest Tarot Õpik kahes osas, mis hetkel on lootusetult välja müüdud, kuid mille Ravi lubab uuel kujul kunagi taas trükki anda.
Enda tööd peab Ravi ennekõike nõustamiseks, mitte ennustamiseks, sest ennustamine otsekui eeldab, et tulevik on täpselt määratletud ja meie ise midagi teha ei saa. „Nõustamise mõte on see, et ma vaatan täpselt ära, millised on mõjud, ja kliendiga koos üritan leida parimaid tegutsemisviise,“ sõnab ta. Nõustamisel kasutab Ravi erinevaid tarokaarte ja nendega kliendi elu vaadates tekib talle ette justkui maailma kaart, kus inimene liigub. Need räägivad talle, mis suunas inimene on liikumas ja milliseid mõjusid ta ära kasutab või eirab. „Tulevik tekib kahest komponendist – need mõjud, mis tulenevad välismaailmast, ja inimese enda käitumine, nõustamise mõte ongi selles, et inimesele anda seda positiivsust, et kõigest sellest, mis talle on antud, teha parim saatus enda jaoks.“
Milliseid kaarte on olemas?
Kaardid jagunevad nelja gruppi. Esimene grupp on selgelt ennustuskaardid. Sinna hulka kuuluvad näiteks mängukaardid, mida ennustamisel kõige sagedamini kasutatakse, ja need näevad maailma kõige jäigemana, tähendused on palju konkreetsemad kui teistel ning nad ei anna tähendustega mängimise võimalusi ega soovitusi. Lisaks on seal grupis veel erinevad Lenormandi kaardid, millel on peal lihtsad sümbolid. Veel esinevad seal grupis mustlase kaardid ja kipperi kaardid ehk saksa mustlaskaardid.
Teine grupp on tarokaardid. Tarokaardil on kindlasti nimetuses sees taro(t). Näiteks Ingli Taro ja Inglikaardid on kaks täiesti erinevat asja - Ingli Taro on põhimõtteliselt tarokaart, millel on inglisümboolika, Inglikaardid aga kuuluvad kolmandasse gruppi. Taro kaardid on kõige suurem grupp, neid on umbes 2000-5000 erinevat pakki, mida keegi pole kokku lugenud, sest need arenevad igal maal eraldi edasi.
Kolmas grupp on inspiratsioonikaardid, mis on nii-öelda positiivsus ja turgutus kaartide kujul. Nende hulka kuuluvad Inglikaardid, Mõtteterad igaks päevaks ja Karma kaardid. Erinevalt eelmiste gruppide kaartidest ei ole neil kaartidel oma kindlat süsteemi, neil on igal pakil looja või omaniku poolt koostatud täiesti enda süsteem. „Tegemist on väga laia grupiga, ma ise neid peaaegu ei kasuta, sest mul on endal vaja kõiki toone, mitte ainult positiivseid toone, ma pean saama kogu spektri,“ räägib Ravi.
Neljas grupp on psühhoanalüütilised kaardid, mis põhinevad jungiaanlikel arhetüüpidel, ja neid kasutavad peamiselt psühholoogid. Need tegelevad puhtalt inimeste alateadlike mustrite, arhetüüpide ja varjudega. Nendega tegelemiseks peab tundma Jungi teooriat. Ravi 3kasutatavas pakis on 84 kaarti, igal kaardil ühele arhetüübile vastav pilt.
Miks on nii palju erinevaid kaarte?
Kaarte on nii palju erinevaid selle pärast, et on palju erinevaid religioone ja spirituaalseid liikumisi ja kaardipakid on tihti seotud mingi kindla spirituaalse liikumise või religiooniga. Näiteks Barbara Walter Taro on seotud wicca religiooniga ja on selgelt feministlik, sellel on mõnedki jõuvahekorrad võrreldes tavalise taro pakiga ringi mängitud. Kui inimene tunneb, et tema maailmavaade on feministlik ja peab end naisõiguslaseks, leiab, et naisalge on tugevam, siis ta valib tihti just need kaardid, sest see peegeldab tema maailmavaadet. Inimese enda maailmavaade ja kaardipaki maailmavaade peavad olema kooskõlas. Kui pakile vastav kultuur, religioon, sümboolika või mütoloogia ei ole tuttav, siis ei hakka kaardid tööle. Olemas on ka kaarte, mida luues on kunstnikule olnud tähtsam oma isiklik visioon ja tulemuse ilu. Näiteks Salvador Dali on teinud väga ilusa kujundusega taro kaartide paki.
Milliseid kaarte kasutab Ravi Ramlov?
„Mina ise kasutan ainult taro kaarte. Mul on ka Lenormandid, mida ma väga harva vaatan, aga nad ei ole mulle väga hingelähedased,“ sõnab ta. Lisaks on tal veel mitmesuguseid oraakli kaarte, aga need on pigem suveniir-kaardid, mida ta praktiliselt ei kasuta. Põhiliselt kasutab ta Rider Waite’i taro ja selle analoogi Golden Tarot. Viimane ei ole see, mis on eesti keeles Kuldne Taro, vaid pakk, mis põhineb hiliskeskaja ja renessansi ajastu maalidel. „Väga palju juhtub seda, et erinevad pakid kannavad küll sama nime või siis on tõlgitud samanimeliseks, ent tegu on siiski teise taro kaartide pakiga.“ manitseb ta seda erinevust jälgima. Püsivalt kasutab ta veel Osho Zen Tarot ja Tarot of the Elves.
„Paki, mida ma kasutan, võtan selle järgi, mida inimene küsib,“ selgitab Ravi. Rider Waite ja Golden Tarot on selgelt sündmustekesksed ja nendega ta vaatab siis, kui inimene küsib midagi sündmustega seotut, näiteks töö, kooli või muu teda ümbritseva kohta. Teises ääres on Osho Zen Tarot, millega ta vaatab tundeid, psüühikat, mõttemustreid ja üldiselt sisemaailma, et anda soovitusi, millise osaga endast inimene peaks tööd tegema, et end arendada. Ülejäänud pakid jäävad oma tähendustes nende vahele ja neid kasutab ta siis, kui kliendi küsimus ei kattu otseselt kummagi tüübi küsimustega, näiteks „kuidas minu tunded selles suhtes võivad muutuda,“ mis pole päris see, mida inimene tunneb, ja ka päris see, kuidas sündmused on. Need kaardid annavad selle vahepealse, kus on mõlemad pooled. Ravi kasutab mitmeid erinevaid kaarte ja need võivad teineteist täiendada, kuid kindlasti ei tohiks neid omavahel kombineerida. Iga pakiga tuleb küsimus ära lõpetada ja pakk kokku panna, siis alles võtta järgmine pakk järgmise küsimuse jaoks. „Teisest pakist võib küsida täiendküsimusi, aga kombineerida ma neid ei söandaks,“ manitseb ta.
Kui pika aja peale on hea ennustada?
Ravi alustab tavaliselt prognoosiga üheks aastaks, enne kui klient üldse oma küsimusi esitab, üks aasta seansi toimumise päevast. „Vaatan järgi põhiteemad. See kestab umbes 20-30 minutit olenevalt sellest, kui tegusad need teemad on. See annab aasta meeleolu, kas on unine või ergas aasta, näitab, kus valdkonnas on vähem või rohkem sündmusi, kuhu on vähem või rohkem mõtet panustada. Sealt saab ka osa vastuseid ise kätte või siis kliendi poolt lisaks küsitavate küsimuste suuna,“ jutustab ta. Samas manitseb, et kaartidega tegeledes peab olema diskreetne ja neilt ei peaks ilma väga suure vajaduseta nõu küsima. Tema põhimõte on selline, et aasta pärast on klient taas teretulnud, kui midagi tõesti vajalikku on küsida, siis poole aasta pärast ja SOS-olukorra puhul kolme kuu pärast, aga üldiselt mitte enne aastast tähtaega. Tema sõnul on väga kerge inimestel tekkima sõltuvus kaartidelt nõu küsimise suhtes ja korduvalt kiputakse tulema sama küsimusega. Vahel tekib tal juba ühe sessiooni käigus tunne, et kliendil on sõltuvus, sest et küsitakse ühte sama küsimust uuesti teises sõnastuses, et saada kätte ikka see vastus, mida klient tahab. Sellisele inimesele ütleb Ravi kindlasti, et enne aasta täitumist pole mõtet uut aega kirja panna. „Ma arvan, et kõigil, kes on elukutselised ja kes pole soolapuhujad ega šarlatanid, on pigem probleem nendega, kes tahavad liiga tihti käia.“ arvab ta. Ravi on sellistel puhkudel märganud, et see teine kord kipub andma segast infot. Endale ei tohiks kaarte panna sama küsimusega tihemini kui kuue kuu möödudes, ekstreemjuhtudel kolm kuud hiljem ja sama küsimuse alla läheb ka osavalt ümber sõnastatud küsimus.
Teine väga oluline punkt on küsimuse olulisus, kaarte ei tohiks iga pisiasjaga tüüdata. Ka ise ei tohi kaartidest sõltuvusse jääda ja need, kellel on sõltuvusoht, ei tohiks endale üldse kaarte hankida.
Erandkorras vaatab Ravi ka pikemaid perioode, kuid mitte kunagi terve pika elu peale. Sellisel juhul vaatab ta mitte nii, et mis tuleb, vaid mis aasta peal on parimad võimalused. Näiteks kui teha pikki plaane – on üks töökoht, aga tahaks millalgi ära tulla. Praegu veel aeg küps ei ole, aga tahaks pikemalt ette vaadata. Selle jaoks vaatab ta nii-öelda võimaluste aknaid. Näiteks nii, et 2016 on palju keerulisi olukordi ja siis ei ole lihtne töökohta vahetada, 2017 esimesel poolel on hea lihtne seda teha, aga siis tekivad teisel poolel probleemid, 2018 on vaba valik, kuid ka seal ei anna ta ka sada protsenti kindlust, vaid annab võimaluse planeerida, sest otsuse teeb ikkagi klient ise.
Mida küsida?
„Küsida võib kõike, kuid põhiline viga, mida inimesed teevad, on see, et esitatakse absoluutne kas-küsimus – kas ta tuleb, kas ma saan, kas ta armastab mind. „Minu naine, kes ka kaartidega tegeleb, ütleb selle kohta, et siis võib juba kulli ja kirja visata, sest vastus on jah või ei 50:50 võimalus.“ naerab Ravi muheledes. Ta lisab, et kõige parem kaart on isegi kõige paremal juhul 99% tõenäosusega ja kõige viletsamal juhul 1% tõenäosusega, mõlemal puhul jääb mingisugune võimalus ka teispidiseks variandiks, sest saatus ei ole kivisse raiutud. Lisaks ei võta laduja tavaliselt ühte kaarti, vaid 5-7-10 või rohkem ja see annab terve stsenaariumi. See näitab, mida klient peab tegema, et see teine teda armastaks või tuleks või unelm saavutatud saaks, ja tulemus on ikkagi palju lihtsam. Sellised kas-küsimused sõnastab Ravi kliendi loal ümber, näiteks mitte „kas meie suhte toimib“ vaid „kuidas on selle suhte tulevik“. Vahe on see, et kas-küsimuse vastus on liiga must-valge, sest võib olla jah, aga tähendada „jah, aga kuidagiviisi, vaevaliselt“. Need nüansid musta ja valge vahel on tavaliselt need, mis määravaks saavad, kuid kas-küsimusega küsides need ilmsiks ei tule.
Teine keeruline koht on küsimused, mis tuleks esitada kõrgematele olenditele, näiteks „kas ma üldse kunagi...“-küsimused. Ravi vaatab oma töös pigem jooksvalt, mida teha, aga sellisele elu lõpuni „üldse kunagi“ küsimusele vastamist ei pea ta õigeks ega soovi võtta endale seda vastutust. Sellisele küsimusele on tal alati üks vastus, millega inimesed on seni ka rahule jäänud. Sellise küsimuse puhul juhib ta tähelepanu sellele, et küsimus ise on juba negatiivset laadi ja järelikult inimene ise kahtleb positiivses võimaluse võimalikkuseski. Sellisel puhul soovitab ta alati kõigepealt teha tööd endaga, et see kõhklus endast välja saada.
Kolmandana nimetab Ravi küsimist kellegi kohta, kes ei ole küsija kõrval. „Erinevad inimesed on erineval seisukohal, mina arvan, et see ei ole õige.“ sõnab ta, lisades et on teinud erandi emadele, kes küsivad oma laste kohta, aga ka seda ainult siis, kui ta tunneb, et see on heatahtlikult küsitud. Temalt on küsinud naised oma endise mehe kohta, et kas sel uue naisega sujub, see on tema sõnul täiesti kindlalt blokeeritud. Veel ütleb ta, et ta ei diagnoosi ja ei räägi haigustest, kuna ta ei ole sellega niivõrd kursis. Näiteks toob ta ühe tuttava astroloogi, kes selleks, et teha meditsiinilist astroloogiat, läks ja lõpetas ära meditsiinikooli, ja lisab, et see annab tema arvates sellele inimesele õiguse rääkida ka meditsiini poolest.
Millised kaardid endale valida?
Kui soovida endale selgelt ennustuskaarte, mis räägiks täpselt ette sündmusi, mis tulemas on, siis selle jaoks sobivad ennustuskaardid nagu tavalised mängukaardid ja Lenormandid või teised sellesse gruppi kuuluvad kaardid. Tarokaart vastab küsimusele, kuidas mingi asi kujuneb, ega räägi ainult sündmusest, vaid ka teekonnast. Väga hea on tarokaartidelt küsida näiteks olukorras, kui ollakse teelahkmel: kas see või teine. Kas minna tööle Pärnu või Tallinna, kas lahutada abielu või jääda kokku, ja loomulikult, kui on valik kahe kavaleri vahel, kas võtta üks või teine. Taro sobib kõige paremini selleks puhuks, kui inimese ees on palju määramatut. Kui küsimus on sündmuste tasandil, siis sobivad näiteks Rider Waite ja selle analoogid. „Kuid näiteks Osho Zen Tarot näeb sügavuti asjade põhjuseid inimeses endas. Näiteks küsimus, miks kõik suhted ebaõnnestuvad ja mida peaks inimene oma mõtlemises-käitumises muutma? Osho ei anna infot ajaliselt, vaid ta viitab, et seda pead muutma, seda pead rõhutama ja seda suurendama, kui sellega hakkama saad, lähevad asjad paremaks. Annab ülesandeid, annab vihjeid, mida teha,“ selgitab Ravi. Inglikaardid ja teised inspiratsioonikaardid annavad turgutust ja jõudu, nende seletused on sõnastatud nii, et sealt ei ole võimalik saada mingit hirmutavat infot, vaid ainult lohutust ja julgustust.
Kaarte valides on väga oluline usaldada sisetunnet ja jälgida, et paki sümboolika, mütoloogia, kujundus ja muu oleks kooskõlas inimese enda iseloomu ja tõekspidamistega. Oma kursustel kasutab Ravi väga palju Rider Waite’i, sest selle kohta on kõige rohkem infot ja kirjandust ning sellest on saanud omamoodi standard. Samas on alati neid, kellele see ei sobi. Väga oluline ongi see, et kui mõni pakk ikka tõesti ei meeldi, näiteks selle kujundus ei sobi, siis see on esimene märk, et seda ei tasu valida. Tulebki osta pakk, mis rohkem tõmbab, mis rohkem rääkima hakkab. See aga on väga personaalne ja sellele ei ole võimalik üldiseid juhiseid anda. Kõik, kes räägivad taro paki valikust, õpetavad, et lähed ise taro poodi ja vaatad-tunnetad, võtad kaardipakist kinni, kindlasti enamikus poodides saab pakki lahti võtta ja vaadata. Tunnetad, kas kutse on, kui seda kutset ei ole, et vot see pakk mind kohe tõmbab, siis see pakk kas ei hakka üldse tööle või nõuab väga palju tööd, enne kui see tööle hakkab. „Minule on kingitud kaardipakke ja ma olen pidanud nad edasi kinkima, sest mis ma hoian enda käes pakki, mis mul ei tööta, mis ei ole minu oma. Näiteks Osho Zen Tarot mulle kingiti ja hakkas tööle juba teisel päeval.“ jutustab Ravi.
Taro valik sõltub sümboolikast, tähendustest, maailmavaatest, mis on juba eelnevalt omased. Kuidas tunda ära, et pakk töötab, on üsna selge – jutt hakkab väga kiiresti moodustama tervikut, aga kui pakk tööle ei hakka, siis isegi kui olla endale kaardid väga hästi selgeks teinud ja nendega aastaid tegelenud, jäävad kõik kaardid kuidagi üksikuks. Nii võib tuimalt ära rääkida kõigi kaartide tähendused, aga pilt, jutt, terviknägemus ei teki. „Sa ei saa sealt isegi seda wow-efekti kätte,“ ütleb Ravi. Tema ise on tavaliselt vähemalt aasta harjutanud ja lihtsalt proovinud, enne kui kliendiga uusi kaarte kasutab. Kui kaardid tööle ei hakka, jäävad need tal seisma või lähevad edasikinkimisele, kellegi teise juurde uut kodu otsima.
Kas on olemas kaarte, mis kõigile võiks sobida?
„Universaalset pakki, mis kõigile sobiks, kahjuks olemas ei ole, see on liiga individuaalne,“ selgitab Ravi. Rider-Waite on kõige levinum ja seda peetakse standardiks. Enamik tema õpilastest on jäänud seda kasutama, kuid see ei sobi siiski päris kõigile. „Miks minul hakkas Osho kohe tööle, on see, et ma maailmavaatelt olen budismi ja ida filosoofia mõjudega, ma olin Osho teoseid ka enne lugenud ja see, mis seal vastu vaatas, oli juba ääretult tuttav,“ räägib ta. Inimene peaks endasse vaatama, mõtlema, millised kultuurid ja milline mütoloogia talle sobib, milline on tema spirituaalsus või religioon, ja selle järgi hakkama arutama oma valikut. Tänapäeval on moes internetikaubandus ja seega võib olla raske saada kätte mingit pakki, et seda otseselt tunnetada ja katsuda, kuid vaatlemiseks on olemas üks ingliskeelne veebileht, kus ei saa küll garanteerida, et näha on päris täiesti kõik pakid, ent enamik siiski on, see on http://www.aeclectic.net/tarot/. Tegemist on lehega, kus on eraldi taro foorumid ja suhtlusring, see on kõige ülevaatlikum. Veel on eraldi lehti ka vene ja teistes keeltes, kuid neid peab juba ise otsima. Kõiki seal nähtavaid kaardipakke Eestis saada ei ole, parim mõte on uurida, mis on saadaval, ja sealt siis otsida lisaks infot juba konkreetse paki kohta.
Kuidas kaarte puhastada?
Enamikus poodides on vaatamiseks-katsumiseks eraldi pakid, aga müüakse kinniseid pakke. Kui tegemist on viimase pakiga, avatud pakiga, siis tuleb seda kindlasti puhastada. Kõige lihtsam on puhastada veega. Kaardid asetada kilekotti või kaanega purki, et vesi kindlasti kuskilt ligi ei pääse, ja siis purki voolava vee all 10-20 minutit hoida . Kui ikka pole õige tunne, siis korrata seda protseduuri. Puhastada on võimalik kõigi nelja elemendiga, aga veega on kõige lihtsam. Maa elemendiga puhastamiseks tuleks kaardid 24 tunniks maha matta, kuid see eeldab oma aia ja kaevamisvõimaluse olemasolu, pakk karpi ja maa sisse. Tulega puhastamine puhul pannakse kaardipakk mingi kõrgenduse peale ja võetakse kaks pikka küünalt ning pannakse need teine teisele poole pakki põlema selliselt, et alguses on küünlaleegid kaardipakist kõrgemal ja lõpuks on küünlaleegid kaardipakist allpool. Õhuga puhastamiseks kasutatakse kuuvalgust, kuu on õhu element, pannakse aknalauale kuuvalguse kätte. Selleks on vaja täiskuuööd ja pilvi ei tohi olla. Seda on väga keeruline teha ja kindel olla, vee ja tulega on kõige lihtsam.
Minul isiklikult on Ibis Tarot kaardid juba 5 aastat. Ma jõudsin lõpuks selleni, et tahan endale taro kaarte, sest olin neid varem kellegi käes näinud. Ma hakkasin netist otsima, vaatama erinevaid pakke, Rider Waite ega ükski teine mulle ei meeldinud. Olen juba lapsest saati tundnud mingit sidet Egiptusega, selle religiooni ja sümboolikaga. Mulle meeldisid eranditult ainult Egiptuse tarod, kuid neid oli ka mitmeid erinevaid. Otsisin iga nimetuse järgi iga paki sümboolikat ja pilte, et millised nad on, ja ma jäin Ibis Tarot’ juurde. Esimeset päevast peale hakkasid need mul tööle ja töötavad siiani. (Kadri Heinmaa)
„Just, nii ta töötabki, siin tuleb välja väga oluline asi – Egiptus juba kultuurina sobis, järelikult sealt hakkab asi hargnema. Väga tihti just nõnda see valik tulebki, näiteks ma tean inimest, kellel on kirg keskaja vastu, ta valis just selle sümboolikaga kaardid,“ kommenteerib Ravi Ramlov.
http://www.ramlov.ee/
Enda tööd peab Ravi ennekõike nõustamiseks, mitte ennustamiseks, sest ennustamine otsekui eeldab, et tulevik on täpselt määratletud ja meie ise midagi teha ei saa. „Nõustamise mõte on see, et ma vaatan täpselt ära, millised on mõjud, ja kliendiga koos üritan leida parimaid tegutsemisviise,“ sõnab ta. Nõustamisel kasutab Ravi erinevaid tarokaarte ja nendega kliendi elu vaadates tekib talle ette justkui maailma kaart, kus inimene liigub. Need räägivad talle, mis suunas inimene on liikumas ja milliseid mõjusid ta ära kasutab või eirab. „Tulevik tekib kahest komponendist – need mõjud, mis tulenevad välismaailmast, ja inimese enda käitumine, nõustamise mõte ongi selles, et inimesele anda seda positiivsust, et kõigest sellest, mis talle on antud, teha parim saatus enda jaoks.“
Milliseid kaarte on olemas?
Kaardid jagunevad nelja gruppi. Esimene grupp on selgelt ennustuskaardid. Sinna hulka kuuluvad näiteks mängukaardid, mida ennustamisel kõige sagedamini kasutatakse, ja need näevad maailma kõige jäigemana, tähendused on palju konkreetsemad kui teistel ning nad ei anna tähendustega mängimise võimalusi ega soovitusi. Lisaks on seal grupis veel erinevad Lenormandi kaardid, millel on peal lihtsad sümbolid. Veel esinevad seal grupis mustlase kaardid ja kipperi kaardid ehk saksa mustlaskaardid.
Teine grupp on tarokaardid. Tarokaardil on kindlasti nimetuses sees taro(t). Näiteks Ingli Taro ja Inglikaardid on kaks täiesti erinevat asja - Ingli Taro on põhimõtteliselt tarokaart, millel on inglisümboolika, Inglikaardid aga kuuluvad kolmandasse gruppi. Taro kaardid on kõige suurem grupp, neid on umbes 2000-5000 erinevat pakki, mida keegi pole kokku lugenud, sest need arenevad igal maal eraldi edasi.
Kolmas grupp on inspiratsioonikaardid, mis on nii-öelda positiivsus ja turgutus kaartide kujul. Nende hulka kuuluvad Inglikaardid, Mõtteterad igaks päevaks ja Karma kaardid. Erinevalt eelmiste gruppide kaartidest ei ole neil kaartidel oma kindlat süsteemi, neil on igal pakil looja või omaniku poolt koostatud täiesti enda süsteem. „Tegemist on väga laia grupiga, ma ise neid peaaegu ei kasuta, sest mul on endal vaja kõiki toone, mitte ainult positiivseid toone, ma pean saama kogu spektri,“ räägib Ravi.
Neljas grupp on psühhoanalüütilised kaardid, mis põhinevad jungiaanlikel arhetüüpidel, ja neid kasutavad peamiselt psühholoogid. Need tegelevad puhtalt inimeste alateadlike mustrite, arhetüüpide ja varjudega. Nendega tegelemiseks peab tundma Jungi teooriat. Ravi 3kasutatavas pakis on 84 kaarti, igal kaardil ühele arhetüübile vastav pilt.
Miks on nii palju erinevaid kaarte?
Kaarte on nii palju erinevaid selle pärast, et on palju erinevaid religioone ja spirituaalseid liikumisi ja kaardipakid on tihti seotud mingi kindla spirituaalse liikumise või religiooniga. Näiteks Barbara Walter Taro on seotud wicca religiooniga ja on selgelt feministlik, sellel on mõnedki jõuvahekorrad võrreldes tavalise taro pakiga ringi mängitud. Kui inimene tunneb, et tema maailmavaade on feministlik ja peab end naisõiguslaseks, leiab, et naisalge on tugevam, siis ta valib tihti just need kaardid, sest see peegeldab tema maailmavaadet. Inimese enda maailmavaade ja kaardipaki maailmavaade peavad olema kooskõlas. Kui pakile vastav kultuur, religioon, sümboolika või mütoloogia ei ole tuttav, siis ei hakka kaardid tööle. Olemas on ka kaarte, mida luues on kunstnikule olnud tähtsam oma isiklik visioon ja tulemuse ilu. Näiteks Salvador Dali on teinud väga ilusa kujundusega taro kaartide paki.
Milliseid kaarte kasutab Ravi Ramlov?
„Mina ise kasutan ainult taro kaarte. Mul on ka Lenormandid, mida ma väga harva vaatan, aga nad ei ole mulle väga hingelähedased,“ sõnab ta. Lisaks on tal veel mitmesuguseid oraakli kaarte, aga need on pigem suveniir-kaardid, mida ta praktiliselt ei kasuta. Põhiliselt kasutab ta Rider Waite’i taro ja selle analoogi Golden Tarot. Viimane ei ole see, mis on eesti keeles Kuldne Taro, vaid pakk, mis põhineb hiliskeskaja ja renessansi ajastu maalidel. „Väga palju juhtub seda, et erinevad pakid kannavad küll sama nime või siis on tõlgitud samanimeliseks, ent tegu on siiski teise taro kaartide pakiga.“ manitseb ta seda erinevust jälgima. Püsivalt kasutab ta veel Osho Zen Tarot ja Tarot of the Elves.
„Paki, mida ma kasutan, võtan selle järgi, mida inimene küsib,“ selgitab Ravi. Rider Waite ja Golden Tarot on selgelt sündmustekesksed ja nendega ta vaatab siis, kui inimene küsib midagi sündmustega seotut, näiteks töö, kooli või muu teda ümbritseva kohta. Teises ääres on Osho Zen Tarot, millega ta vaatab tundeid, psüühikat, mõttemustreid ja üldiselt sisemaailma, et anda soovitusi, millise osaga endast inimene peaks tööd tegema, et end arendada. Ülejäänud pakid jäävad oma tähendustes nende vahele ja neid kasutab ta siis, kui kliendi küsimus ei kattu otseselt kummagi tüübi küsimustega, näiteks „kuidas minu tunded selles suhtes võivad muutuda,“ mis pole päris see, mida inimene tunneb, ja ka päris see, kuidas sündmused on. Need kaardid annavad selle vahepealse, kus on mõlemad pooled. Ravi kasutab mitmeid erinevaid kaarte ja need võivad teineteist täiendada, kuid kindlasti ei tohiks neid omavahel kombineerida. Iga pakiga tuleb küsimus ära lõpetada ja pakk kokku panna, siis alles võtta järgmine pakk järgmise küsimuse jaoks. „Teisest pakist võib küsida täiendküsimusi, aga kombineerida ma neid ei söandaks,“ manitseb ta.
Kui pika aja peale on hea ennustada?
Ravi alustab tavaliselt prognoosiga üheks aastaks, enne kui klient üldse oma küsimusi esitab, üks aasta seansi toimumise päevast. „Vaatan järgi põhiteemad. See kestab umbes 20-30 minutit olenevalt sellest, kui tegusad need teemad on. See annab aasta meeleolu, kas on unine või ergas aasta, näitab, kus valdkonnas on vähem või rohkem sündmusi, kuhu on vähem või rohkem mõtet panustada. Sealt saab ka osa vastuseid ise kätte või siis kliendi poolt lisaks küsitavate küsimuste suuna,“ jutustab ta. Samas manitseb, et kaartidega tegeledes peab olema diskreetne ja neilt ei peaks ilma väga suure vajaduseta nõu küsima. Tema põhimõte on selline, et aasta pärast on klient taas teretulnud, kui midagi tõesti vajalikku on küsida, siis poole aasta pärast ja SOS-olukorra puhul kolme kuu pärast, aga üldiselt mitte enne aastast tähtaega. Tema sõnul on väga kerge inimestel tekkima sõltuvus kaartidelt nõu küsimise suhtes ja korduvalt kiputakse tulema sama küsimusega. Vahel tekib tal juba ühe sessiooni käigus tunne, et kliendil on sõltuvus, sest et küsitakse ühte sama küsimust uuesti teises sõnastuses, et saada kätte ikka see vastus, mida klient tahab. Sellisele inimesele ütleb Ravi kindlasti, et enne aasta täitumist pole mõtet uut aega kirja panna. „Ma arvan, et kõigil, kes on elukutselised ja kes pole soolapuhujad ega šarlatanid, on pigem probleem nendega, kes tahavad liiga tihti käia.“ arvab ta. Ravi on sellistel puhkudel märganud, et see teine kord kipub andma segast infot. Endale ei tohiks kaarte panna sama küsimusega tihemini kui kuue kuu möödudes, ekstreemjuhtudel kolm kuud hiljem ja sama küsimuse alla läheb ka osavalt ümber sõnastatud küsimus.
Teine väga oluline punkt on küsimuse olulisus, kaarte ei tohiks iga pisiasjaga tüüdata. Ka ise ei tohi kaartidest sõltuvusse jääda ja need, kellel on sõltuvusoht, ei tohiks endale üldse kaarte hankida.
Erandkorras vaatab Ravi ka pikemaid perioode, kuid mitte kunagi terve pika elu peale. Sellisel juhul vaatab ta mitte nii, et mis tuleb, vaid mis aasta peal on parimad võimalused. Näiteks kui teha pikki plaane – on üks töökoht, aga tahaks millalgi ära tulla. Praegu veel aeg küps ei ole, aga tahaks pikemalt ette vaadata. Selle jaoks vaatab ta nii-öelda võimaluste aknaid. Näiteks nii, et 2016 on palju keerulisi olukordi ja siis ei ole lihtne töökohta vahetada, 2017 esimesel poolel on hea lihtne seda teha, aga siis tekivad teisel poolel probleemid, 2018 on vaba valik, kuid ka seal ei anna ta ka sada protsenti kindlust, vaid annab võimaluse planeerida, sest otsuse teeb ikkagi klient ise.
Mida küsida?
„Küsida võib kõike, kuid põhiline viga, mida inimesed teevad, on see, et esitatakse absoluutne kas-küsimus – kas ta tuleb, kas ma saan, kas ta armastab mind. „Minu naine, kes ka kaartidega tegeleb, ütleb selle kohta, et siis võib juba kulli ja kirja visata, sest vastus on jah või ei 50:50 võimalus.“ naerab Ravi muheledes. Ta lisab, et kõige parem kaart on isegi kõige paremal juhul 99% tõenäosusega ja kõige viletsamal juhul 1% tõenäosusega, mõlemal puhul jääb mingisugune võimalus ka teispidiseks variandiks, sest saatus ei ole kivisse raiutud. Lisaks ei võta laduja tavaliselt ühte kaarti, vaid 5-7-10 või rohkem ja see annab terve stsenaariumi. See näitab, mida klient peab tegema, et see teine teda armastaks või tuleks või unelm saavutatud saaks, ja tulemus on ikkagi palju lihtsam. Sellised kas-küsimused sõnastab Ravi kliendi loal ümber, näiteks mitte „kas meie suhte toimib“ vaid „kuidas on selle suhte tulevik“. Vahe on see, et kas-küsimuse vastus on liiga must-valge, sest võib olla jah, aga tähendada „jah, aga kuidagiviisi, vaevaliselt“. Need nüansid musta ja valge vahel on tavaliselt need, mis määravaks saavad, kuid kas-küsimusega küsides need ilmsiks ei tule.
Teine keeruline koht on küsimused, mis tuleks esitada kõrgematele olenditele, näiteks „kas ma üldse kunagi...“-küsimused. Ravi vaatab oma töös pigem jooksvalt, mida teha, aga sellisele elu lõpuni „üldse kunagi“ küsimusele vastamist ei pea ta õigeks ega soovi võtta endale seda vastutust. Sellisele küsimusele on tal alati üks vastus, millega inimesed on seni ka rahule jäänud. Sellise küsimuse puhul juhib ta tähelepanu sellele, et küsimus ise on juba negatiivset laadi ja järelikult inimene ise kahtleb positiivses võimaluse võimalikkuseski. Sellisel puhul soovitab ta alati kõigepealt teha tööd endaga, et see kõhklus endast välja saada.
Kolmandana nimetab Ravi küsimist kellegi kohta, kes ei ole küsija kõrval. „Erinevad inimesed on erineval seisukohal, mina arvan, et see ei ole õige.“ sõnab ta, lisades et on teinud erandi emadele, kes küsivad oma laste kohta, aga ka seda ainult siis, kui ta tunneb, et see on heatahtlikult küsitud. Temalt on küsinud naised oma endise mehe kohta, et kas sel uue naisega sujub, see on tema sõnul täiesti kindlalt blokeeritud. Veel ütleb ta, et ta ei diagnoosi ja ei räägi haigustest, kuna ta ei ole sellega niivõrd kursis. Näiteks toob ta ühe tuttava astroloogi, kes selleks, et teha meditsiinilist astroloogiat, läks ja lõpetas ära meditsiinikooli, ja lisab, et see annab tema arvates sellele inimesele õiguse rääkida ka meditsiini poolest.
Millised kaardid endale valida?
Kui soovida endale selgelt ennustuskaarte, mis räägiks täpselt ette sündmusi, mis tulemas on, siis selle jaoks sobivad ennustuskaardid nagu tavalised mängukaardid ja Lenormandid või teised sellesse gruppi kuuluvad kaardid. Tarokaart vastab küsimusele, kuidas mingi asi kujuneb, ega räägi ainult sündmusest, vaid ka teekonnast. Väga hea on tarokaartidelt küsida näiteks olukorras, kui ollakse teelahkmel: kas see või teine. Kas minna tööle Pärnu või Tallinna, kas lahutada abielu või jääda kokku, ja loomulikult, kui on valik kahe kavaleri vahel, kas võtta üks või teine. Taro sobib kõige paremini selleks puhuks, kui inimese ees on palju määramatut. Kui küsimus on sündmuste tasandil, siis sobivad näiteks Rider Waite ja selle analoogid. „Kuid näiteks Osho Zen Tarot näeb sügavuti asjade põhjuseid inimeses endas. Näiteks küsimus, miks kõik suhted ebaõnnestuvad ja mida peaks inimene oma mõtlemises-käitumises muutma? Osho ei anna infot ajaliselt, vaid ta viitab, et seda pead muutma, seda pead rõhutama ja seda suurendama, kui sellega hakkama saad, lähevad asjad paremaks. Annab ülesandeid, annab vihjeid, mida teha,“ selgitab Ravi. Inglikaardid ja teised inspiratsioonikaardid annavad turgutust ja jõudu, nende seletused on sõnastatud nii, et sealt ei ole võimalik saada mingit hirmutavat infot, vaid ainult lohutust ja julgustust.
Kaarte valides on väga oluline usaldada sisetunnet ja jälgida, et paki sümboolika, mütoloogia, kujundus ja muu oleks kooskõlas inimese enda iseloomu ja tõekspidamistega. Oma kursustel kasutab Ravi väga palju Rider Waite’i, sest selle kohta on kõige rohkem infot ja kirjandust ning sellest on saanud omamoodi standard. Samas on alati neid, kellele see ei sobi. Väga oluline ongi see, et kui mõni pakk ikka tõesti ei meeldi, näiteks selle kujundus ei sobi, siis see on esimene märk, et seda ei tasu valida. Tulebki osta pakk, mis rohkem tõmbab, mis rohkem rääkima hakkab. See aga on väga personaalne ja sellele ei ole võimalik üldiseid juhiseid anda. Kõik, kes räägivad taro paki valikust, õpetavad, et lähed ise taro poodi ja vaatad-tunnetad, võtad kaardipakist kinni, kindlasti enamikus poodides saab pakki lahti võtta ja vaadata. Tunnetad, kas kutse on, kui seda kutset ei ole, et vot see pakk mind kohe tõmbab, siis see pakk kas ei hakka üldse tööle või nõuab väga palju tööd, enne kui see tööle hakkab. „Minule on kingitud kaardipakke ja ma olen pidanud nad edasi kinkima, sest mis ma hoian enda käes pakki, mis mul ei tööta, mis ei ole minu oma. Näiteks Osho Zen Tarot mulle kingiti ja hakkas tööle juba teisel päeval.“ jutustab Ravi.
Taro valik sõltub sümboolikast, tähendustest, maailmavaatest, mis on juba eelnevalt omased. Kuidas tunda ära, et pakk töötab, on üsna selge – jutt hakkab väga kiiresti moodustama tervikut, aga kui pakk tööle ei hakka, siis isegi kui olla endale kaardid väga hästi selgeks teinud ja nendega aastaid tegelenud, jäävad kõik kaardid kuidagi üksikuks. Nii võib tuimalt ära rääkida kõigi kaartide tähendused, aga pilt, jutt, terviknägemus ei teki. „Sa ei saa sealt isegi seda wow-efekti kätte,“ ütleb Ravi. Tema ise on tavaliselt vähemalt aasta harjutanud ja lihtsalt proovinud, enne kui kliendiga uusi kaarte kasutab. Kui kaardid tööle ei hakka, jäävad need tal seisma või lähevad edasikinkimisele, kellegi teise juurde uut kodu otsima.
Kas on olemas kaarte, mis kõigile võiks sobida?
„Universaalset pakki, mis kõigile sobiks, kahjuks olemas ei ole, see on liiga individuaalne,“ selgitab Ravi. Rider-Waite on kõige levinum ja seda peetakse standardiks. Enamik tema õpilastest on jäänud seda kasutama, kuid see ei sobi siiski päris kõigile. „Miks minul hakkas Osho kohe tööle, on see, et ma maailmavaatelt olen budismi ja ida filosoofia mõjudega, ma olin Osho teoseid ka enne lugenud ja see, mis seal vastu vaatas, oli juba ääretult tuttav,“ räägib ta. Inimene peaks endasse vaatama, mõtlema, millised kultuurid ja milline mütoloogia talle sobib, milline on tema spirituaalsus või religioon, ja selle järgi hakkama arutama oma valikut. Tänapäeval on moes internetikaubandus ja seega võib olla raske saada kätte mingit pakki, et seda otseselt tunnetada ja katsuda, kuid vaatlemiseks on olemas üks ingliskeelne veebileht, kus ei saa küll garanteerida, et näha on päris täiesti kõik pakid, ent enamik siiski on, see on http://www.aeclectic.net/tarot/. Tegemist on lehega, kus on eraldi taro foorumid ja suhtlusring, see on kõige ülevaatlikum. Veel on eraldi lehti ka vene ja teistes keeltes, kuid neid peab juba ise otsima. Kõiki seal nähtavaid kaardipakke Eestis saada ei ole, parim mõte on uurida, mis on saadaval, ja sealt siis otsida lisaks infot juba konkreetse paki kohta.
Kuidas kaarte puhastada?
Enamikus poodides on vaatamiseks-katsumiseks eraldi pakid, aga müüakse kinniseid pakke. Kui tegemist on viimase pakiga, avatud pakiga, siis tuleb seda kindlasti puhastada. Kõige lihtsam on puhastada veega. Kaardid asetada kilekotti või kaanega purki, et vesi kindlasti kuskilt ligi ei pääse, ja siis purki voolava vee all 10-20 minutit hoida . Kui ikka pole õige tunne, siis korrata seda protseduuri. Puhastada on võimalik kõigi nelja elemendiga, aga veega on kõige lihtsam. Maa elemendiga puhastamiseks tuleks kaardid 24 tunniks maha matta, kuid see eeldab oma aia ja kaevamisvõimaluse olemasolu, pakk karpi ja maa sisse. Tulega puhastamine puhul pannakse kaardipakk mingi kõrgenduse peale ja võetakse kaks pikka küünalt ning pannakse need teine teisele poole pakki põlema selliselt, et alguses on küünlaleegid kaardipakist kõrgemal ja lõpuks on küünlaleegid kaardipakist allpool. Õhuga puhastamiseks kasutatakse kuuvalgust, kuu on õhu element, pannakse aknalauale kuuvalguse kätte. Selleks on vaja täiskuuööd ja pilvi ei tohi olla. Seda on väga keeruline teha ja kindel olla, vee ja tulega on kõige lihtsam.
Minul isiklikult on Ibis Tarot kaardid juba 5 aastat. Ma jõudsin lõpuks selleni, et tahan endale taro kaarte, sest olin neid varem kellegi käes näinud. Ma hakkasin netist otsima, vaatama erinevaid pakke, Rider Waite ega ükski teine mulle ei meeldinud. Olen juba lapsest saati tundnud mingit sidet Egiptusega, selle religiooni ja sümboolikaga. Mulle meeldisid eranditult ainult Egiptuse tarod, kuid neid oli ka mitmeid erinevaid. Otsisin iga nimetuse järgi iga paki sümboolikat ja pilte, et millised nad on, ja ma jäin Ibis Tarot’ juurde. Esimeset päevast peale hakkasid need mul tööle ja töötavad siiani. (Kadri Heinmaa)
„Just, nii ta töötabki, siin tuleb välja väga oluline asi – Egiptus juba kultuurina sobis, järelikult sealt hakkab asi hargnema. Väga tihti just nõnda see valik tulebki, näiteks ma tean inimest, kellel on kirg keskaja vastu, ta valis just selle sümboolikaga kaardid,“ kommenteerib Ravi Ramlov.
http://www.ramlov.ee/
