Ohtlikud mängud
Paljud inimesed on teismelisena või hiljemgi tegelenud vaimude väljakutsumisega. Levinumad viisid selleks on taldriku keerutamine, küünlavalguses peeglisse vaatamine, pendli või tähestikulaua kasutamine. Sellised näiliselt süütud mängud võivad aga väga ohtlikuks osutuda. Vaimumaailma mängudest räägib esoteerik ja veebilehe Salamaailm autor Kadri Heinmaa. Erinevust selliste mängude ja tõelise meediumluse vahel, selgitab nõid ja meedium Liina Velsker.
Selliste põnevate mängude taga peitub tegelikult terve nähtamatu maailm. Samas kõik, kellel on selles vallas natukenegi rohkem kogemusi ütlevad, et kui ei teata, mida tehakse, ei tohi seda üldse katsetadagi. Suurim probleem selliste mängude juures on see, et neisse suhtutaksegi nagu mängu, neid tegevusi ei võeta tõsiselt ja enda teadmata kutsutakse endale koju miski, millega ise enam hiljem hakkama ei saada. Võimalus, et tuleb kutsutud ja soovitud lähedase inimese hing on väga väike. Selle asemel hakkavad „mängijatele“ vastuseid andma erinevate tasemete deemonid. Nad alustavad lõbusalt ja annavad tihti selliseid vastuseid, mida inimene soovib kuulda või mis ta arvab et võib tõsi olla. Kui küsija kahtlustab, et ta mees petab ja esitab selle kohta küsimuse, siis vastus on, et petab isegi kui see pole tõsi. Sellega loob deemon endale sobiva energeetilisel keskkonna, kuhu elama asuda, sest portaal vaimumaailmast meie maailma tulemiseks on juba avatud.
Teine suur probleem, miks asjad pärast selliseid tegevusi nihu lähevad on see, et ei osata kutsutud olendeid korralikult ära saata. Madalad demoniaalsed energiavormid otsivad iga pisematki võimalust pääseda meie maailma. Nende eesmärk siin on koguda piisavalt energiat, et tekitada inimese elus kaos. Negatiivsete emotsioonidega ühes paiskab inimene endast välja tohutu hulga energiat, mis on siia ilma pääsenud deemonile nagu pidusöök. Enim toidavadki neid tülid ja muidugi hirm. Meenub õpetlik lugu lasteraamatust, kus väike tüdruk kartis kapi taga elavat kolli. Tundes tüdruku hirmu ajas koll end terve toa suuruseks ja tüdrukul ei jäänud üle muud kui hüüda appi ema. Kui ema tuli ja tule põlema pani kahanes koll tolmurulliks ja pages voodi alla. Olulised on ema õpetussõnad oma tütrele: „Kui kolli ei karda, siis kolli ei tulegi. Kui kolli ei karda, siis kolli ei olegi.“ Miks skeptikutel kunagi vaimude ja deemonitega kogemusi ei ole? Sest nad ei allu provokatsioonidele ja ei anna endast energiat välja. Tulede vilkumine tuleb vanadest juhtmetest, imelikud hääled tulevad õuest ja nende kodudes ei jõuagi asi lendavate tassideni, sest neist ei saa nii palju energiat kätte, et olukord selleni võiks areneda. Deemon loobub enne ja läheb kergemat saaki otsima.
Liina Velsker on omandanud Moskva Rahvusvahelisest Selgeltnägemise ja Energiateraapia Akadeemias magistrikraadi tegeleb vaimumaailmaga juba aastaid, kuid ta on alati osanud ennast kaitsta. Põhiliseks erinevuseks meediumluse ja selliste ohtlike mängude vahel ongi kogemused ja oskused. Enne vaimu kutsumist või deemoni ära ajamist valmistab ta end selleks mõttes ette ja kutsub endale appi spirituaalsed kaitsjad. Liina ei pea õigeks seda, et kui tegemist on surnud inimese vaimuga, peab teda tingimata kohe ära ajama. Väga oluline kuulata ära selle vaimu sõnum ja kui see, mis teda siin ilmas kinni hoiab on lahenduse saanud, liigub vaim ise edasi. „Aga kui on demoniaalne vorm, siis mul on selle jaoks vastav haridus, läbitud õppeprogramm, mul on selle jaoks omad spirituaalsed abilised ja kaitsjad ning oma tehnika. Tavainimesel puuduvad kogemused, tehnika ja muu, mis on vajalik sellises olukorras hakkama saamiseks.“ Vahe vaimu ja deemoni vahel on see, et deemon ei ole kunagi olnud inimene.
Demoniaalse olemusvormi olemasolu võib ilmsiks tulla alles aastaid pärast seda kui ta on end tegelikult inimesele külge haakinud. Näiteks istuti lapsepõlves viiekesi laua äärde taldrikut keerutama, üks kardab ja kutsub sellega olendi endale külge. Mööda või minna kümme aastat enne kui midagi toimuma hakkab. Teistel pole midagi viga, kuid see üks saab kohutavate kogemuste osaliseks. Nad suudavad inimestele tekitada nii emotsionaalseid, psühholoogilisi kui füüsilisi kahjustusi. Juhtumid, kus deemonlike olendite küüsi jäänud inimene on lõpuks emotsionaalselt tühi, kaalub suitsiidi, täiesti hüsteerias ja lausa lõhki kraabitud, ei ole nii harvad kui inimesed soovivad loota. Kergemate nähtuste hulka kuuluvad ebameeldivad lõhnad, urinad ja muud häälitsused ning erakorraliselr raske õhk, mida tuleb jõuga kopsudesse tõmmata. „Demoniaalsete vormidega tavainimene enam hakkama ei saa ja vahel näevad ja spetsialistid nendega kurja vaeva,“ manitseb Liina. Ta räägib lisaks olukorrast, kus poltergeistist vabanemine võttis spetsialistidel aega pool aastat, tegemist oli erakordselt tugeva olendiga. Poltergeist võib sihikule võtta nii üksiku inimese kui terve perekonna. Nad suudavad lugeda inimeste mõtteid ja neid ka suunata pannes inimesi tegema asju, mida nad muidu iial ei oleks teinud.
Vaimumaailmaga hakkama saama õpetavad inimesed, kellel on juba eelnevad kogemused sellega. „Iga algaja meedium alustab koos kogenud juhendajaga, kes vajadusel olukorda kontrollib ja õpilast kaitseb,“ selgitab Liina. Tavainimesel ta kummitavasse majja vaime otsima minna ei soovita. Julgetel, kes hirmu ligi ei lase, ei juhtu tõenäoliselt midagi, kuid üks ainus võpatus ja tulemuseks on energeetiline rünnak, mis lõhub ära aurakesta. Tulemuseks on unetus, väsimus, depressioon, millele järgneb paljudel juhtudel kõik juba eelnevalt kirjeldatu. Ka sellisel juhul võib olendi kohalolek avalduda alles mitmeid (kümneid) aastaid hiljem ja inimene ise ei mõista, miks sellised asjad temaga juhtuvad. Milline ja kui võimas olend ilmub, sõltub näiteks asukohast, nädalapäevast, kuufaasist ja kui võimsad ehk energeetiliselt ahvatlevad on kutsujad. Isegi kui tegemist on lastega võib mõnel neist olla kaasa sündinud varjatud võimeid, rääkimata siis täiskasvanutest.
Kõigist teistest ohtlikest mängudest kõige hullemad on peeglimängud, sest peeglisse võib inimene ise või tema hingeosa kinni jääda. „See osa sinust on kadunud, sinu elu jääb lühemaks, tervis halveneb, sa kaotad endast väga palju,“ manitseb Liina. Koputused teiselt poolt peeglit tulenevad eranditult sellest, et kellegi hingeosa on sinna kinni jäänud. Antiiksed peeglid on tihti juba ise portaalid, sest peeglid salvestavad, neil on oma energia ja vanades peeglites on peodus tuhandeid erinevaid pilte erinevatest inimestest ja aegadest. Selle pärast on soovitatav antiikmööblit ostes seal olev peegel uue vastu välja vahetada ja vana katki visata. Peegli purunemist ei tasu tegelikult karta, sest uskumine, et sellest tuleb seitse aastat õnnetust, tuleneb Ameerikast, kus peegli hind võrdus keskajal lihttöölise seitsme aasta palgaga. Peegli lõhkumine võib vahel olla ainus võimalus portaal kiiresti sulgeda enne kui sealt veel midagi läbi lipsab.
Lühidalt võib öelda, et vaimumaailm ei ole mänguasi ja seda tuleb võtta selle väärilise tõsidusega. Need ohtlikud mängud ei anna soovitud tulemust ja vastused kõigile küsimustele jäävad tegelikult saamata. Selle asemel võib küsija leida end olukorrast, millest ta oma jõuga enam välja ei saa.
Paljud inimesed on teismelisena või hiljemgi tegelenud vaimude väljakutsumisega. Levinumad viisid selleks on taldriku keerutamine, küünlavalguses peeglisse vaatamine, pendli või tähestikulaua kasutamine. Sellised näiliselt süütud mängud võivad aga väga ohtlikuks osutuda. Vaimumaailma mängudest räägib esoteerik ja veebilehe Salamaailm autor Kadri Heinmaa. Erinevust selliste mängude ja tõelise meediumluse vahel, selgitab nõid ja meedium Liina Velsker.
Selliste põnevate mängude taga peitub tegelikult terve nähtamatu maailm. Samas kõik, kellel on selles vallas natukenegi rohkem kogemusi ütlevad, et kui ei teata, mida tehakse, ei tohi seda üldse katsetadagi. Suurim probleem selliste mängude juures on see, et neisse suhtutaksegi nagu mängu, neid tegevusi ei võeta tõsiselt ja enda teadmata kutsutakse endale koju miski, millega ise enam hiljem hakkama ei saada. Võimalus, et tuleb kutsutud ja soovitud lähedase inimese hing on väga väike. Selle asemel hakkavad „mängijatele“ vastuseid andma erinevate tasemete deemonid. Nad alustavad lõbusalt ja annavad tihti selliseid vastuseid, mida inimene soovib kuulda või mis ta arvab et võib tõsi olla. Kui küsija kahtlustab, et ta mees petab ja esitab selle kohta küsimuse, siis vastus on, et petab isegi kui see pole tõsi. Sellega loob deemon endale sobiva energeetilisel keskkonna, kuhu elama asuda, sest portaal vaimumaailmast meie maailma tulemiseks on juba avatud.
Teine suur probleem, miks asjad pärast selliseid tegevusi nihu lähevad on see, et ei osata kutsutud olendeid korralikult ära saata. Madalad demoniaalsed energiavormid otsivad iga pisematki võimalust pääseda meie maailma. Nende eesmärk siin on koguda piisavalt energiat, et tekitada inimese elus kaos. Negatiivsete emotsioonidega ühes paiskab inimene endast välja tohutu hulga energiat, mis on siia ilma pääsenud deemonile nagu pidusöök. Enim toidavadki neid tülid ja muidugi hirm. Meenub õpetlik lugu lasteraamatust, kus väike tüdruk kartis kapi taga elavat kolli. Tundes tüdruku hirmu ajas koll end terve toa suuruseks ja tüdrukul ei jäänud üle muud kui hüüda appi ema. Kui ema tuli ja tule põlema pani kahanes koll tolmurulliks ja pages voodi alla. Olulised on ema õpetussõnad oma tütrele: „Kui kolli ei karda, siis kolli ei tulegi. Kui kolli ei karda, siis kolli ei olegi.“ Miks skeptikutel kunagi vaimude ja deemonitega kogemusi ei ole? Sest nad ei allu provokatsioonidele ja ei anna endast energiat välja. Tulede vilkumine tuleb vanadest juhtmetest, imelikud hääled tulevad õuest ja nende kodudes ei jõuagi asi lendavate tassideni, sest neist ei saa nii palju energiat kätte, et olukord selleni võiks areneda. Deemon loobub enne ja läheb kergemat saaki otsima.
Liina Velsker on omandanud Moskva Rahvusvahelisest Selgeltnägemise ja Energiateraapia Akadeemias magistrikraadi tegeleb vaimumaailmaga juba aastaid, kuid ta on alati osanud ennast kaitsta. Põhiliseks erinevuseks meediumluse ja selliste ohtlike mängude vahel ongi kogemused ja oskused. Enne vaimu kutsumist või deemoni ära ajamist valmistab ta end selleks mõttes ette ja kutsub endale appi spirituaalsed kaitsjad. Liina ei pea õigeks seda, et kui tegemist on surnud inimese vaimuga, peab teda tingimata kohe ära ajama. Väga oluline kuulata ära selle vaimu sõnum ja kui see, mis teda siin ilmas kinni hoiab on lahenduse saanud, liigub vaim ise edasi. „Aga kui on demoniaalne vorm, siis mul on selle jaoks vastav haridus, läbitud õppeprogramm, mul on selle jaoks omad spirituaalsed abilised ja kaitsjad ning oma tehnika. Tavainimesel puuduvad kogemused, tehnika ja muu, mis on vajalik sellises olukorras hakkama saamiseks.“ Vahe vaimu ja deemoni vahel on see, et deemon ei ole kunagi olnud inimene.
Demoniaalse olemusvormi olemasolu võib ilmsiks tulla alles aastaid pärast seda kui ta on end tegelikult inimesele külge haakinud. Näiteks istuti lapsepõlves viiekesi laua äärde taldrikut keerutama, üks kardab ja kutsub sellega olendi endale külge. Mööda või minna kümme aastat enne kui midagi toimuma hakkab. Teistel pole midagi viga, kuid see üks saab kohutavate kogemuste osaliseks. Nad suudavad inimestele tekitada nii emotsionaalseid, psühholoogilisi kui füüsilisi kahjustusi. Juhtumid, kus deemonlike olendite küüsi jäänud inimene on lõpuks emotsionaalselt tühi, kaalub suitsiidi, täiesti hüsteerias ja lausa lõhki kraabitud, ei ole nii harvad kui inimesed soovivad loota. Kergemate nähtuste hulka kuuluvad ebameeldivad lõhnad, urinad ja muud häälitsused ning erakorraliselr raske õhk, mida tuleb jõuga kopsudesse tõmmata. „Demoniaalsete vormidega tavainimene enam hakkama ei saa ja vahel näevad ja spetsialistid nendega kurja vaeva,“ manitseb Liina. Ta räägib lisaks olukorrast, kus poltergeistist vabanemine võttis spetsialistidel aega pool aastat, tegemist oli erakordselt tugeva olendiga. Poltergeist võib sihikule võtta nii üksiku inimese kui terve perekonna. Nad suudavad lugeda inimeste mõtteid ja neid ka suunata pannes inimesi tegema asju, mida nad muidu iial ei oleks teinud.
Vaimumaailmaga hakkama saama õpetavad inimesed, kellel on juba eelnevad kogemused sellega. „Iga algaja meedium alustab koos kogenud juhendajaga, kes vajadusel olukorda kontrollib ja õpilast kaitseb,“ selgitab Liina. Tavainimesel ta kummitavasse majja vaime otsima minna ei soovita. Julgetel, kes hirmu ligi ei lase, ei juhtu tõenäoliselt midagi, kuid üks ainus võpatus ja tulemuseks on energeetiline rünnak, mis lõhub ära aurakesta. Tulemuseks on unetus, väsimus, depressioon, millele järgneb paljudel juhtudel kõik juba eelnevalt kirjeldatu. Ka sellisel juhul võib olendi kohalolek avalduda alles mitmeid (kümneid) aastaid hiljem ja inimene ise ei mõista, miks sellised asjad temaga juhtuvad. Milline ja kui võimas olend ilmub, sõltub näiteks asukohast, nädalapäevast, kuufaasist ja kui võimsad ehk energeetiliselt ahvatlevad on kutsujad. Isegi kui tegemist on lastega võib mõnel neist olla kaasa sündinud varjatud võimeid, rääkimata siis täiskasvanutest.
Kõigist teistest ohtlikest mängudest kõige hullemad on peeglimängud, sest peeglisse võib inimene ise või tema hingeosa kinni jääda. „See osa sinust on kadunud, sinu elu jääb lühemaks, tervis halveneb, sa kaotad endast väga palju,“ manitseb Liina. Koputused teiselt poolt peeglit tulenevad eranditult sellest, et kellegi hingeosa on sinna kinni jäänud. Antiiksed peeglid on tihti juba ise portaalid, sest peeglid salvestavad, neil on oma energia ja vanades peeglites on peodus tuhandeid erinevaid pilte erinevatest inimestest ja aegadest. Selle pärast on soovitatav antiikmööblit ostes seal olev peegel uue vastu välja vahetada ja vana katki visata. Peegli purunemist ei tasu tegelikult karta, sest uskumine, et sellest tuleb seitse aastat õnnetust, tuleneb Ameerikast, kus peegli hind võrdus keskajal lihttöölise seitsme aasta palgaga. Peegli lõhkumine võib vahel olla ainus võimalus portaal kiiresti sulgeda enne kui sealt veel midagi läbi lipsab.
Lühidalt võib öelda, et vaimumaailm ei ole mänguasi ja seda tuleb võtta selle väärilise tõsidusega. Need ohtlikud mängud ei anna soovitud tulemust ja vastused kõigile küsimustele jäävad tegelikult saamata. Selle asemel võib küsija leida end olukorrast, millest ta oma jõuga enam välja ei saa.